Sepistamistehnoloogia: ajalooliste aegade jagaja, kuldsete vankrite ja raudhobuste looja

1.1 Sepistamistehnoloogial on pikk ajalugu

Sepistamisel on pikk ajalugu ja see on lükanud inimtsivilisatsiooni "rauaaega". Inimese tööriistade valmistamise võime juhib ajaloo edenemist, tööriistad ja tootmistehnikad aga inimkonna ajaloo arengut.

Inimkonna ajaloo kolm etappi: 1836. aastal pakkus Christian Huensen Thomsen välja inimajaloo "kolm etappi", mis jagunevad kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks vastavalt materjalidele, millest inimesed oma tööriistad valmistasid. Kuigi keraamikat kasutati laialdaselt, ei "suutnud" see anumana ajastut iseenesest, kuid keraamikatehnoloogia soodustas metallurgia, valamise, sepistamise ja muude tootmisprotsesside arengut.

Kivitööriistade, pronksnõude ja keraamika rakendamine pani aluse sepistamistehnoloogia ja raudnõude rakendamisele.

Toormaterjalide väljakaevamine kivitööriistade kasutamise käigus hõlbustas metallide avastamist. Arheoloogiliste leidude järgi ilmusid umbes 2,5 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikasse esimesed inimesed, mille üheks oluliseks tunnuseks on kivitööriistade valmistamise ja kasutamise algus, paleoliitikumi ajastusse jõudis ka inimene. Juba umbes 10 000 eKr hakkasid inimesed valmistama ja kasutama lihvimiskivist tööriistu ning jõudsid neoliitikumi ajastusse.

Kivide kaevandamisel leidis inimene puhta metalli. Kuld, hõbe ja vask avastasid ja kasutasid esmakordselt inimesed nende suhteliselt inertsete keemiliste omaduste tõttu. Umbes 9000 eKr hakkasid inimesed sepistama puhast hõbedat ja puhast vaske. Algstaadiumis olid sepistooted peamiselt väikesed kaunistused. Hilisemas etapis, puhta metalli suurenemisega, hakati sepistama ka mõningaid tööriistu, peamiselt puhast vaske. Kuid kivitööriistad olid tollal tootmises endiselt domineerivad tööriistad ja puhtast metallist tööriistu sepistati väga vähe. Igal juhul on looduslike metallide sepistamine rikastanud inimeste teadmisi metallide kohta.

Pottsepaahjude tekkimine andis kõrge temperatuuri ja redutseeriva atmosfääri, mis soodustas metallurgia arengut. Keraamikatööstuse areng sillutas teed sepistamisele. Juba paleoliitikumiajal arendas inimene peale kivitööriistade lihvimise tööriistadena välja ka teise oskuse – keraamika valmistamise. Keraamika tootmisel toodetud ahi võis saavutada kõrge temperatuuri, üle 900 kraadi Celsiuse järgi, juba 6000 eKr ja tagas süsinikdioksiidi vähendamise atmosfääri. Inimkonna algusaegadel oli puit peamiseks kütuseks. Ebapiisava hapnikusisaldusega keskkonnas võib puidu kõrgel temperatuuril põlemisel tekkiv gaasiline CO redutseerida savis sisalduva punase raudoksiidi (Fe2O3) mustaks raudtetroksiidiks (Fe3O4). Metallurgia avastamine oli pikk protsess. Inimkonnal kulus viis-kuus tuhat aastat, enne kui kivitööriistadest sai esimene puhas vask.

Puurimistehnoloogia on avardanud metallide kogumise kanaleid. Vee joomiseks töötasid vanad inimesed välja kaevude uppumise tehnoloogia. Kivina hoitakse maaki üldiselt kivimägedes ja maa-alustes kivimites ning kaevu vajumise tehnoloogia annab inimesele maa-aluse kaevandamise võime; Metallurgiatehnoloogia areng suurendas oluliselt ka inimkonna entusiasmi leida maagi mäest üles ja alla.