Kuidas valida sepistamisel õiget karastusvahendit?

Vastavalt sepistamise materjalile, mehaanilistele omadustele ning kujule ja suurusele valige sobiv jahutusvahend ja mõistlik karastusmeetod ning neil on sobivad jahutusomadused. Karastusefekti tagamise eeldusel valitakse aeglase jahutusvõimega jahutusaine, et vältida karastuskeskkonna kiirest jahutusvõimest tingitud karastusdeformatsiooni ja karastuspragusid. Jahutusjahutuse ajal tuleks kontrollida õiget jahutuskiirust ja jahutusaega.

Kuna sepistamise jääksoojuse karastustemperatuur on kõrgem kui tavalisel karastustemperatuuril, jahutatakse kohe pärast kõrgel temperatuuril deformatsiooni, seega on sepistamise jääksoojuse karastamisosade karastamine hea, mistõttu kasutatakse süsinikterasest ja legeerterasest sepistamise jääksoojuse kustutamisel üldiselt N22~ N32 õli karastusainena. Karastusosade õli väljalasketemperatuur on tavaliselt vahemikus 100–110 °C.

Nagu varem mainitud, on õli kergesti vananev, suitseb, mõjutab keskkonnakaitset, võib kasutada polümeeri kustutuskeskkonda, polüalküleenglükooli (PAG) jahutuskeskkonda kasutatakse rohkem, selle jahutusvõime on hea, sepistamise jahutuse ühtlus on hea, pikaajaliselt. kasutamise jõudlus on stabiilne.

Jahutuspaagil peaks olema piisav maht ja see peab olema varustatud pideva ülekanderihmaga. Töökiirust saab reguleerida, et tagada vajalik jahutusaeg. Lisaks jahutuskeskkonna segamissüsteem, jahutussüsteem ja kütteseade, jahutuskeskkonna temperatuuri automaatjuhtimine, et rangelt kontrollida jahutuskeskkonna temperatuuri kõikumise vahemikku. Kui see on õli, peaks see olema varustatud ka summutusauru väljalaskeseadmega.

Kustutusainet tuleks regulaarselt jälgida, hooldada ja hooldada, et tagada jahutusaine nõutav jahutusvõime. Kiirkustutava õli puhul tuleks õli jahutusvõimsust regulaarselt mõõta ja õli osakaalu vastavalt reguleerida. Rangelt keelatud on kiirkustutusõlisse mis tahes viisil vett tuua ning regulaarselt sadestada, filtreerida ja puhastada lisandeid, nagu näiteks oksiidkatlakivi õlipaagis ja tsirkulatsioonisüsteemis, et hoida karastusõli puhtana.

Veepõhise jahutusvedeliku (polümeerne jahutuskeskkond) puhul tuleks pikaajalise partiitootmise korral karastusvedeliku jahutusomadusi kontrollida järgmiste meetoditega.

Pikka aega kasutatud kustutusainete kontsentratsiooni mõõtmiseks ja kontrollimiseks tuleb kasutada viskoossusmeetodit. Kord nädalas tuleks viskoossusmõõturiga mõõta selle liikumise viskoossust ja kontsentratsiooni koefitsienti saab teisendada. Tootmisprotsessis mõõdetakse kustutuslahuse murdumisnäitaja õigeaegselt ja kustutuslahuse kontsentratsioon saadakse indeksi korrutamisel nädalas mõõdetud kontsentratsiooni koefitsiendiga.

Oluline on regulaarselt mõõta jahutusvedeliku jahutusvõimsust. Kuna kasutusaja pikenedes suurenevad karastuskeskkonnas olevad lisandid, söötme vananemine ja isegi metamorfism. Paratamatult suureneb jahutusvedeliku kõrge jahutuskiirus ja 300 °C jahutuskiirus ning kõrgeimale jahutuskiirusele vastav temperatuur langeb, suurendades seeläbi sepistamise pragunemise kalduvust. Tehniline personal peaks reguleerima jahutuslahuse kontsentratsiooni vastavalt mõõtmistulemustele ja tegelikule olukorrale.

Kustutusaine puhtana hoidmiseks sadestage, filtreerige ja puhastage perioodiliselt paagi vedelikku ja tsirkulatsioonisüsteemis olevaid lisandeid, nagu tolm, rooste ja gaasistumiskiht. Ärge mingil juhul segage õli karastusvedeliku paagiga. Kui õli segatakse karastusvedelikuga, siis kustutusaine ei tööta. Kui kustutusaine tsirkulatsioonisüsteemi ei kasutata pikka aega, tuleb seda regulaarselt käivitada, et vältida anaeroobsete bakterite sattumist kustutussüsteemi. Kui kustutusaines toodetakse baktereid, hakkab kustutusvedelik haisema ja muutub mustaks. Kui leitakse, et kustutusvedelik on haisev ja must, tuleks bakterite eemaldamiseks õigeaegselt lisada germitsiidi.